AUDIOLUGU kuulatav lehekülje lõpus
Ajal, mil Eesti majandus tõmbub 11 kvartalit järjest kokku ning elanikkonna elatustase jätkab kolmandat aastat järsku langemist, küsivad paljud, kuidas on see võimalik, et perioodil, mil terve rahvas vaesub teenivad pangad ajaloos rekordilisi kasumeid. Pakkumaks küsimusele vastust, toob Makroskoop taas lugejateni loo, milles maailmakuulus investor ja spekulant Doug Casey selgitab panganduse olemust ja ajalugu ning paljastab pankade poolt kiivalt hoitud saladuse.
Adrian Bachmann
Ma tean juba, mida te mõtlete… ilmselt arvate, et arutelu “turvalisest pangandusest” on pisut igav. Ja teil on õigus… Pangandus peakski olema igav. Ma olen kindel, et ametnikud tänasel päeval keskpankades üle kogu maailma – kelledest paljud kannatavad hetkel ilmselt tõsiselt unetuse all – soovivad, et see nii ka oleks.
Kuid käesolev põgus artikkel demonstreerib, miks maailma pangandussüsteem on põhimõtteliselt ebausaldusväärne ja selgitab, mis eristab usaldusväärset panka ebausaldusväärsest pangast. Ma kahtlustan, et isegi üks inimene tuhandest ei tee neil tegelikkuses vahet. Selle tulemusena põhineb kogu maailma majandus ebausaldusväärsetel pankadel, kes omakorda teevad tehinguid ebausaldusväärsetes valuutades. Nii pangad kui valuutad on tänaseks oma usaldusväärsuse minetanud.
Nii pangad kui valuutad on tänaseks oma usaldusväärsuse minetanud.
Kaasaegne pangandus kerkis esile keskajal seoses kullassepatööga. Kullasepaks olemine nõudis, et laos leiduks alati piisavalt kõne all olevat väärismetalli. Väärismetalli varude kasumlik majandamine nõudis omakorda kompetentsi metalli ostmises, müümises ning turvalises hoiustamises. Sellest tegevusest kasvas välja kulla laenamise ja laenuks andmise äri, mis kujutab endast juba raha laenamist ja laenuks andmist.
Enamus tänapäeva inimesi on ainult ähmaselt teadlikud sellest, et kuni 1930-ndateni kasutas üldsus oma igapäevastes tehingutes kuldmünte. Lisaks sellele oli kuld tagatiseks enamikele rahvuslikele vääringutele, mis olid üksteise suhtes fikseeritud vahetuskurssidega. Pangad olid toona lihtsalt ühed paljudest ettevõtetest teiste seas – nendes ei olnud midagi erilist. Neid eristas teistest ettevõtetest ainult see, et nad hoiustasid, andsid laenuks ja laenasid kuldmünte oma põhitegevusena. Pankurid oli sisuliselt lihtsalt haamriteta kullassepad.
Enamus tänapäeva inimesi on ainult ähmaselt teadlikud sellest, et kuni 1930-ndateni kasutas üldsus oma igapäevastes tehingutes kuldmünte. Lisaks sellele oli kuld tagatiseks enamikule rahvuslikele vääringutele, mis olid üksteise suhtes fikseeritud vahetuskurssidega…..Loe edasi
https://makroskoop.ee/pankade-tohutute-kasumite-saladus-peitub-ajalooliselt-keelatud-pettuses/
