õpp-Punkt vol 5 Areng
Jõudsime usuga ühele poole ja mõistsime, et me oleme oma olekult nii ülbed, et ei usu mitte kedagi välja arvatud muidugi telekast nähtavaid ebajumalaid. Need on meie A ja O. Meie põrgu ja paradiis – juhul muidugi, kui me laseme neil meie elus olla. Eks see suuresti ole ju meie enda kätes, meie soovis kogeda arengut või allakäiku. Ilmselt ma ei eksi, et valisime Eestile allakäigu tee. Aha jaa, muidugi, meile räägiti võimsast arengust, tiigri hüpetest, mega välisinvestoritest, kes meile kohe kohe hakkavad hullu pappi kokku teenima ja läbi selle viie rikkama riigi hulka jõudmise. Meile räägiti palkade ühtlustamist ja sellest, et kõike hakkab olema ülekülluses ja üleüldse tasuta. Sellist roosamanna juttu ei usu isegi 5 aastased lapsed. Aga näed, töötav, makse maksev tööloom, usub ja kuidas veel. Ja ta on nõus veel suuremat koormat kandma, peaasi, et välja ei tuleks, et ta on eksinud. Et teda on 30 aastat ninapidi veetud ja aatelisi programme pähe määritud.
Eksimine on inimlik, selles polegi midagi paha. Eksimine võimaldab arengut, juhul kui sellest eksimusest on õppust võetud. Kui aga õppust ei võetud, siis on kuri karjas. Ja see kuri limpsab hoolikalt oma karvase keelega väljavalitud ohvreid. Ja ohvrid peavadki ennast väljavalituteks, miks muidu nad peenikest naeru pihku itsitavad justkui neil oleks kõdi. Polegi midagi teha, kui kõdi on parim tunne, mida nad kogeda tahavad, siis tulekski nad sinnapaika jätta. Umbes nagu lapsi nurgas. Las seisavad ja mõtlevad.
Aga maailm liigub omasoodu edasi ja sündmused selles rulluvad lahti üha kiirenevas tempos. Eestiski tuleb neid maksuteemalisi artiklist nagu Vändrast saelaudu ja tekib kahtlus kas riigikassa raamatupidamine ikka jõuab järge pidada, kes kellele kui palju sees on. Iga kainelt mõtlev inimene saab aru, et kui vaat on tühi, siis see lihtsalt on tühi ja mitte ükski seadus ei täida seda vaati, et sealt midagi välja pigistada. Ja selle asemel, et kollektiivsel tasandil mitte alluda, otsustab eestlane lödipükslikult kuulekalt maksu maksmiseks sms laenu võtta. Ilmselt on jah olnud nii, et kui kõigile teistele anti tarkust kulbiga, siis eestlane oli järjekorras viimane ja sai vaid põhjakaabet.
Küsite, aga kus on areng, millal see saabub. No ilmselt siis kui juhmistunud rahva põlvkond välja sureb. Ok, see oli liiga radikaalne, ega sobi minu rahumeelsuse kuvandiga. Areng algab siis, kui RAHVAS LÕPETAB TELEKA EBAJUMALATE KUMMARDAMISE! Või siis, kui mõni andekas häkker suudab teleka programmidesse sisse häkkida selliselt, et kräkib lahti teleka usujüngrite viirustõrje programmi ja murrab läbi nende tulemüüri. Eks seda tuleks teha väga ettevaatlikult, sest mõni võib ärgates ennast „teiselt planeedilt“ avastada. Mäletate ju Matrix filmi, kus Neo elas õndsas illusioonis, aga reaalsus oli ikka täiega kräpp. Ega meiegi tea, kas meie reaalsus üldse õige on, kuid paljud näevad neid jutte taevas ja mina ka. Ja eks neid kokkulangevusi nägemises on veelgi. Järelikult kuskil on ikka tõetera sees ja me ei maga pussu lastes õndsat und.
Aga jah, see areng. Kuhu see siis jäi ja mida me siis võiks koos ette võtta. Seda keskonnateemat olen ma teile juba issandast kokku rääkinud. Kordamine on tarkuse ema: sa oled see, missugusest keskkonnast sa pärit oled. Ja Eestimaa on meie kodu ja kodu peab ikka puhas olema. Seega, lähed grüünesse, siis lahkudes võta oma pahn kaasa. Kui näed, et keegi on maha jätnud, korja üles – käed ei kuku küljest. Keegi paneb läbu, kutsu korrale. Aga siinkohal ole ettevaatlik, üksinda rinnaga kambale pole mõtet peale minna. Siinkohal on abiks nutitelefon, enda nutt ja oskus sündmus üles võtta. Avalik häbipost ei kvalifitseeru vihakõne alla. Auto numbrid on nägudest etemad. Tahate korda, koristage oma ümbrust. Ärge oodake millal keegi talguid korraldab.
Kui satute harvesteriga riigimetsas „hagu korjajatega“ kokku, siis sõitke julgelt sisse ja küsige, kes on vastutav isik, miks, millal ja millepärast. Riigimets on rahva oma ja rahval on õigus teada kuhu tema mets viiakse. Kuigi meil riiki ei ole, siis valitsus ilmselt seda siiski veel ei tea. Siinkohal on teil eelis.
Üleüldse, ametid on meil selleks, et teid teenida, mitte vastupidi. Praegust laseb eestlane ennast kottida tema enda raha eest. Küsige hästi palju küsimusi. Rumal ei ole see, kes küsib, vaid see, kes ei suuda vastata. Seadused on meil inimvaenulikud, kuid paragrahv on alati kahepoolne. Need, kes neid loovad, kirjutavad need enda kaitseks. Seega kui need seadused kaitsevad neid, kaitsevad need ka teid.
Kui tahate arengut, siis otsustage ära, millist arengusuuna me peale Big Reseti võtame. Juhul muidugi kui üldse mingit suunda enam võtta on.
Eks see areng ole selline subjektiivne asi. Kui arengu taga on nuti õun või helendav propaganda tahvel, siis võib oma isikliku progressi kohe nurka visata. Võtke diivanil mugavamalt koht sisse, ümbritsege ennast patjadega, täitke oma keha plaksumaisi ja jokajoolaga ning nautige illusiooni! Ainult kui see illusioon ükskord puruneb, ja puruneb ta varem või hiljem kuna INIMESELE ON ANTUD VÕIMALUS ENNE BIG RESETI MUUTA MEELT JA NÄHA VALGUST, siis on hilja. Siis ei aita juuste välja kitkumine ega ohkides ringi jooksmine, sest rong, mis oleks teid peale saanud võtta on jaamast lahkunud 😊