Lõpp-punkt vol 4 Usk

Sel ajal kui me veel nahkades ringi jooksime ja koopas mammutikonte järasime, uskusime me vaid iseenda musklitesse ja nutikusse. Teadsime, et pole olemas kedagi teist kui meie ise ja meie karjaliikmed. Koos seljatasime mammuti ja koos me selle mammuti ka nahka pistsime. Ei tulnud meile appi jumalad, ega inglid. Me ei teadnud, kes nad sellised olid, kuniks keegi ikka tuli ja me nad koopaseinetele ning mammutikihvadele üles tähendasime. Kuni selle hetkeni, pidime uskuma vaid iseenda võimekusse ja jõusse. Juhtima ise enda elu läbi katsumuste jungli.
Mis siis vahepeal muutunud on? Miks me äkitse Jumalaid kummardama hakkasime ja kaotasime usu enda võimetesse? Sellekohaseid teooriaid on nii palju, et pigem tekitab see oma lünkadega segadust kui selgust annab. Teema on raske, sest kogu teadaolev ajalugu on minu jaoks suure kahtluse all. Kaasa arvatud biibli lood. Seepärast, need kirjaread ei ole muud, kui vaid mõtisklused, mis ei pretendeeri tõele.
Niisiis, taevast potsatasid alla Jumalad, tuunisid tiba mõnede inimeste aju, aga võib olla mudisid ka teadvust. Igal juhul peale seda tekkis inimesel nn bad side. Ja selleks, et olla tasakaalus selle paha poolega, andis Jumal inimestele juhised tasakaalus olemiseks. Loomulikult ei saanud kõik inimesed neid juhiseid, sest side Jumalaga oli mõeldud vaid väljavalitutele. Ja siis algaski see tore mänguvõlu, mida Jumalad või pooljumalad või kehanäppajad praegu täiega naudivad. Igal mängul on mängujuhend, milles on kirjeldatud mängureeglid. Mitte ühtegi inimest ei saa mängulaua taha istuma panna, kui ta seda ei soovi. See on vaba tahe ja selle me saime boonusena kaasa. See on meie safe mode režiim, mille me saame vajadusel sisse lülitada. Ilmselt osadel on see nupp rudimenteerunud..
Ühesõnaga, teatud isikutele andis Jumal inimeste juhtimise jõu ja õiguse. Nad olid nn Jumala käepikenduseks. Neid oli mitmeid ja nende ilmumine tähendas alati muutusi inimkonna arengus.
Biibli lugudes oli selline tore tegelane nimega Mooses, kelle Jumal valis oma maiseks käepikenduseks. Mooses oli karjane, kes oli teejuhiks tõotatud maale, mille tulemusena ei lakka seal tõotatud maal kunagi sõjad. Tõotatud maa oli kellegi teise oma ja Moosese järgijad ei olnud keegi muu kui sissetungijad. Usus, et see maa kuulub neile, et see maa on neile kõrgemalt poolt antud, astusid nad Jumalakäsust üle. Ära tapa! 40 aastat rändas rahvas kõrbes. See oli suletud kogukond, milles olid kehtestatud oma sisemised reeglid, et jõuda tõotatud maale. Mitte keegi ei esita kunagi küsimusi, miks Jumal valis teejuhiks Moosese ja miks oli tõotatud maa Kanaanimaa (praegune Palestiina). Miks Mooses pidi valitsema inimesi läbi hirmu kui Jumal on nii armuline? Ja miks oli vaja läbida 1000km 40ne aastaga?
Vastused peituvad Jumala plaanis juhtida inimkonda ja suunata nad mingile kindlale – erinevaid sündmusi esile kutsuvale teele. Ja selleks, et seda teha, oli vaja end ilmutada end liidrite teadvuses suunajuhistena. Valdav enamus neist suundadest oli suunatud valitsemisele läbi jõu poliitika. Kas liidrid tõlgendasid Jumalate juhiseid valesti või Jumalad juhtisidki inimkonda pidevate konfliktide teele, sest kui uskuda ajalugu, siis inimene muud ei teinudki kui ainult sõdis. Väidetavalt on sõda inimloomuses.
Kas ikka on? Valdav enamus on võimelised elama vägivallata ja soovivadki seda teha, sest nende hinges pole sõjal kohta. Kuid inimese teadvus on manipuleeritav. Korraliku töötluse puhul on võimalik masse uskuma panna, et jõud on ainukeseks määrava tähtsusega. Jõud on võim ja seda tuleb kummarda.
Usk liidrisse pidi tulenema tema jõust. Jõud, pidi tähendab kaitset ja turvalisust. Jõud andis võimu. Kuid valedesse kätesse antud võim võib tähendada turvalisuse kadu. See juhtuski iga kord kui algasid sõjad. Sõda ei saa tähendada kunagi turvalisust. Sõda ei ole rahu! Sellistel aegadel intensiivistus inimeste usk ebaloomulikkesse jõududesse, Jumalasse, kaardimooridesse ja igasugu muudesse soolapuhujatesse. Inimesed otsisid abi ja tuge väljastpoolt. Ja see on ka loomulik. Kui ümberringi on kaos, siis ainuke lootuseks ja toeks jääb inimesele usk.
Ju siis olid Jumalad üpris usutavad, sest nüüd oleme me oma saatuse nende hoolde usaldanud. Me usume kõike, mis tuleb väljastpoolt, sest meile on antud mingi kinnitus, et tuleb keegi ja parandab selle katkise maailma ära. Viimane kellesse me usume, oleme me ise. 😊
Loomulikul uskuma peab, sest me oleme ikkagi Jumala poolt tuunitud liik. Seega mingi osa temast on meis olemas Seega kui tema on võimeline looma maailmu, milles on tema kehtestatud reeglid, siis saame seda sama teha ka meie. Inimeste potentsiaal avanebki eelkõige läbi usu enda võimetesse!
Usu endasse ja sa usud Jumalasse.
Lisan siia lõppu, et ühiskonnana tasakaalus olemiseks pole inimesel vaja seadusi, küll aga vajab ta Jumala 10 käsku ja nende järgmist. Minu silmis need 10 käsku olid antud selleks, et hoida inimkonna pahelisust vaos. See on „kood“ „võti“, mis hoiab inimkonna enesehävitusest eemal. Paraku oleme eemaldunud neist käskudest ja loonud seadused, mis ei ole Jumala seadused. Inimese seadused on loodud valitsemaks teist inimest. Ja nii kaua kui üks soovib teise üle valitseda ei toimu inimteadvuse arengus kvalitatiivset hüpet…