Infraheli kohta pisut täiendust:
Tuulikute puhul teeb infraheli eriliseks just tuugenist tulenevalt spetsiifiline signatuur, mis tekib hetkel, kui laba möödub nö jalast ehk tornist. (Kui labad pöörleksid torni tipus horisontaalselt, siis seda efekti ei tekiks.) Selleks on infraheli impulsid, mis levivad kaugele läbi õhu ja maapinna. Nende impulsside eest pole võimalik varjuda. Infraheli jääb sagedusvahemikku 0-20Hz. Näiteks lainepikkus 1Hz sageduse korral on 100m läbi õhu aga läbi maapinna vähemalt 10 km. Isegi kui kasutada moodsaid müra neelavaid materjale, poleks võimalik maapinna kaudu levivat infraheli vältida. Ta võngub pinnasest mööda vundamenti seintesse ja aknaklaasidesse ja jääbki toas kuuldamatult tinisema. Ja kuna madalsageduslik heli tekitab inimorganismis ( rakumembraanides) ohureaktsiooni, lõpeb pidevas infraheli keskkonnas viibimine surmahirmu ja südame seiskumisega, mille tekitab aju kaitsereaktsioon. Just sama sagedust kasutatakse turvaalarmide puhul lisaks kuuldavale undamisele, et vargal tekiks surmahirm. Samuti kasutavad valitsuste sandarmid sama lainepikkuse vahemikku, lisaks sireenidele ja veekahuritele, massirahutuste laialiajamisel.
Infraheli levib väga suurte vahemaade taha väga väikese sumbumisega keskkonda. Infraheli impulsid mida tekitavad tuugenid ei ole võrreldavad tuule kohina, mere mühina ega puulehe sahinaga.
Infraheli tuulikute korral tuleb jutuks just selle impulssiivse iseloomu tõttu. Need helirõhu lained, mis levides läbistavad majade seinad ja aknad, läbistavad samuti inimkeha varba küünest juuksekarvani.
Miks on see probleem? Kuna infraheli mõjub inimkehale stressorina, siis stressi seisund ei kao kogu selles saastunud keskkonnas viibimise aja jooksul ja lõpuks võib surmahirm südame lihtsalt peatada.
