Pilk ajalukku annab meile teadmise, et kõik protsessid on ajutised ja taoliste valede levitamine ei saa igavesti kesta. Need, kes seda hea tasu eest genereerivad, jäävad lõpuks uuele süsteemile jalgu. Kõik, kes globalistide ideoloogiat ellu viivad: leheneegrid, kultuuri – ja spordi inimesed, ärimehed ja meditsiinitöötajad – kõikide koht saab olema ajaloo prügikastis. Süsteemi muutus toimub tasandil, milles ideoloogilised kaasajooksikud lõpptulemusena kasu ei saa – salajane võimuiha, üleoleku soov, mis ajendas oma süda kaalukausile asetama, jääb kättesaamatuks. Panuse eest saadud tasu muutub prahiks, sest selle väärtus nullitakse. Nad olid lihtsalt tööriistaks, keda kasutati võimu võitluste lahingus. Nagu kõikides sõdades, kus vehkisid mõõgad ja täristati relvi, oli ainukeseks huviks raha, võim ja geopoliitika. Mitte mingeid teisi huve pole ka praegu. Kõik keerleb ainult selle kolme asja ümber. Kui sellele kaasa aidata, siis on tegemist oma südametunnistuse raha nimel maha müümisega. Need, kes seda teevad, toimivad teadlikult, sest sellega kaasneb inimeste ülene võimu tunnetus. Puudub isiklik viha või vimm, on vaid inimesele omane vajadus olla süsteemile meelejärgi ning sellest tulenev lihtlabane soov olla teistest üle. Nii töötavad ametid ja ametnikud, kelle ei tohi olla südametunnistust. Ametnik ei saa olla inimeseks selles süsteemis. Mida rohkem ministeeriume ja ametnike, seda kiiremini süsteem kokku kukub. Kui nende tasakaal ühiskonnas suureneb katastroofiliselt, hakkab süsteem ennast ise sööma, meenutades enda saba õgivat madu. Üksteise kõrisi järades, jäävad ellu, nagu ka looduses, ainult kõige kavalamad. Aga enne kui see juhtub, püüab iga ametnik oma koha vajalikkust toiduahelas tõestada. Ja just see meie ühiskonnas praegu toimubki. Mida rohkem absurdset valet, seda lähemal vana süsteemi kollaps. Suur lähtestamine on toimunud iga sajand ja nii juhtub see ka tulevikus. Mitte miski ei ole siin igavene, meie, ega ka meid peegeldav ühiskond.