TalTeck üliõpilase baka töö seoses tuuleparkidega. Siit on üht-teist ridade vahelt lugeda !

Mõned nopped:

* Vähemalt 30 meetri kõrgused elektrituulikud on määratud olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekirja (meie räägime täna kui kõrgetest tuulikutest ?)

* Barjääriefekt on nähtus, mille korral muutub linnustiku liikumine selliselt, et vältida tuuleparke. Negatiivsete mõjude vältimiseks on oluline analüüsida tuulepargi asukohavalikut, et mitte takistada linnuliikide liikumist väljakujunenud regulaarsetel liikumisteedel. Vastasel juhul võivad lennutrajektoorid muutuda liiga suures ulatuses, mille tagajärjel suureneb kriitiliselt kohaliku linnustiku energiakulu. Mõju võivad suurendada muud kaudsed mõjud nagu elupaikade kvaliteedi langus ja saakloomade arvukuse muutus piirkonnas, kuhu soovitakse rajada või juba rajatakse tuuleparki. See võib vähendada teatud linnuliikide toidu kättesaadavust, mis sunnib neid elupaikadest kaugemale liikuma.

* Tänaseks on leitud, et maismaa tuulepargid võivad põhjustada kohalikke kliimamuutusi. Ameerika Ühendriikides korraldatud mõõtmiste alusel järeldati, et suured tuulegeneraatorid mõjutavad oluliselt maapinna temperatuure, kuna tiivikulabade liikumisega tekitatud turbulentsed õhuvood päevasel ajal jahutavad ning öisel ajal soojendavad maapinda. Samuti on osa keskkonnateadlasi jõudnud arvamusele, et tiivikulabade tekitatud turbulents võib mõjutada kohalikke õhuvoogude liikumist, mille tagajärjel muutub piirkonna loomulik vee aurustumise kiirus põhjustades pikemaid põuaperioode.

* Kaasaegsete tuuleturbiinide väljundvõimsuse suurenemine on põhjustanud elektrituulikute tootmiseks kuluva energia- ja resurssikulu kasvu. Tuulegeneraatorite eluiga on hinnanguliselt 20 kuni 25 aastat, kuid tihtipeale pikeneb eluiga süsteematiliste hooldustööde abil mitme aasta võrra, mis aitab suurendada tulu ning vähendada negatiivseid keskkonnamõjusid. Statistika kohaselt moodustavad rikete kõrvaldamine ja hoolduskulud kuni 25% toodetud elektrienergia kogumaksumusest,

* Kõige enam kasutatakse tuulikutes mustmetalle ehk rauda ja selle sulameid. Enim kasutatav sulam on teras, mida saab taaskasutada mitmeid kordi ning mille puhul on väljakujunenud suurepäraselt toimiv järelturg. Terast saab aga toota paljudes erinevates sulamites leageerivate elementidega nagu kroom, mangaan, boor ja muud elemendid, mis muudavad terase struktuuri keerulisemaks ning raskendavad ringlussevõttu. Taoliste sulamite kasutamine võib osutuda tulevikus probleemiks, kuna pärast kasutuselt kõrvaldamist jäävad sulamist toodetud osad kasutuseta.

* Tiivikulabad ja sageli ka gondel ehitatakse komposiitmaterjalist, mille kasutamine ajas hoogsalt suureneb.

Pärast kasutuselt eemaldamist komposiitmaterjalist elemente enamasti põletatakse ning tuhka ladestatakse prügilatesse või lisatakse ehitusmaterjalidesse, kui see on kooskõlas kohalikke seadustega.

Vähem levinud alternatiivne võimalus on materjalide taaskasutamine, mille tehnoloogia arendamist tänapäeval takistab taastöötlemise kõrge maksumus ning turunõudluse puudulikkus

* Elektri- ja elektroonikaseadmeid on elektrituuliku kasutusea lõpus küllaltki keeruline taaskasutada materjalide keerulise koostise tõttu. Lisaks on tihtipeale kogu elektroonika pärast kasutamisest eemaldamist liigselt vananenud ning ei ühildu kaasaegsete süsteemidega.

Samuti tasub tähelepanu pöörata tuulikutes kasutatavate akude taastöötlemisele, kuna nende tootmine on äärmiselt energiakulukas ja koostise oluline osa on väärismetallid.

* Tihtipeale leidub tuulikulabade koostises balsapuitu, mis on paigutatud komposiitmaterjali kihtide vahel. Balsapuidu eeliseks on soodsam hind võrreldes metallidega ning suurem vastupidavus võrreldes plastidega. Pärast tuuliku eluea lõppu saab puitu põletada energia tootmise eesmärgil. Balsapuidu kasutamise järsk suurenemine on põhjustanud niinimetatud musta turu teket Lõuna-Ameerika riikides, kus ei järgita ettenähtuid raiemahtu. Taoline ebaseaduslik raie põhjustab mitmeid keskkonnaprobleeme nagu Amazonase vihmametsade ja seal elavate põlisrahvaste kiiret kadumist.

* Avatud või tasastele aladele paigutatud tuuleturbiinid on hästi nähtavad suurte vahemaade tagant, mis tihtipeale tekitab vastuolu. Sobivamad kohad on mäeahelike tipud või kitsad orud, kus tuulikud eriti välja ei paista. Asukohavalikul tuleb võimalusel välistada looduskauneid alasid ning eelistada maastike, millele ei pöörata erilist tähelepanu nagu vanad kaevandused või suured kivised maa-alad.

* Tuuleturbiini töö käigus tekib müra, mis võib kahjustada inimeste heaolu ning halvemal juhul ka tervislikku seisundit. Tekkiva müra helitugevus ulatub kuni 95-105 dB ), mis on võrreldav ööklubis tekkiva müraga.

* Pidev madalsageduslik müra põhjustab unehäireid, peavalu, peapööritust, ärritust, mälu- ja konsentratsioonihäireid. Negatiivsete mõjude vältimiseks nõutakse tuulikute planeerimisel müra leviku hindamise läbiviimist, et veenduda rakendatud tööstusmüra normtaseme nõuete täitmises. Tänapäeval saab hindamisel kasutada modelleerimist, mis võimaldab hinnata müra levikut erinevate tuule suundade ja kiiruste korral. Hindamisel tuleb arvestada nii mehaanilise kui ka aerodünaamilise müraga ning vajadusel samas piirkonnas tekkiva muu tööstusmüra koosmõjuga vastuvõtjale.

* Mehaanilist müra tekitavad peamiselt tuuliku liikuvad elektromehaanilised osad nagu generaator ja käigukast. Samuti tekib tugev mehaaniline müra tuuliku gondli pööramisel tuule poole.

* Aerodünaamilist müra põhjustavad turbulentsed õhukeerised labade tippudes ning tiiviku pöörlemise sagedus. Tekkiv heli on sarnane tormise mere müraga ning suuresti sõltub tuule tugevusest.

Tuuleturbiini töö tekitab infraheli (alla 20 Hz) laineid, mis võivad levida mitmekümne kilomeetri kaugusele tingituna halvast neeldumisest atmosfääri ja tehisobjektidesse.

kunglarahvas.ee

kunglarahvas.ee

TalTeck üliõpilase baka töö seoses tuuleparkidega. Siit on üht-teist ridade vahelt lugeda !

Lembit Tõns ja Kristjan Moora põlisrahvaste õigustest ja Eesti tulevikust

IGAÜKS SAAB HAKKAMA! Vaata kuidas kiirelt ja lihtsalt pikkadest videotest lühiklippe luua!

Saarlased andsid riigikogus üle rahvaalgatuse ja eelnõu

Kristjan Moora üleskutse ehmatas ametnikke!

Põlissaarlased nõuavad riigilt Saaremaa põlisrahvaste õiguste tunnustamist

Murelikud maausulised: Hiis koos hiierahuga plaanitakse hävitada – tuuletööstuse needmise lugu

Kristjan Moora üleskutse ehmatas ametnikke!

Nõuame Eestis elavate põlisrahvaste õiguste ametlikku tunnustamist ja kaitset

OSCE asub uurima Eesti e-valimisi: veebruaris korraldatakse siia visiit

Nõuame Eestis elavate põlisrahvaste õiguste ametlikku tunnustamist ja kaitset

Energiaettevõtted läksid tuulikupargi vastu oleva Vinni valla vastu kohtusse

MAARAHVAS ÄRKA! EI FOSFORIIDI KAEVANDAMISELE!

Tuul puhub, aga vastuseid pole.

INTERVJUU | Kristjan Moora: tuulepargid on näide, et Eestit valitsevad põlisrahvale vaenulikud jõud

Fosforiidikaevandamisega kaasneb tõsine oht Virumaa põhjaveele

Üleskutse toetuseks

Uue kliimafilmi “Climate: The Movie” esmaesitlus eestikeelsete subtiitritega!

ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni täielikuks elluviimiseks on vaja rohkem pingutada

Kui palju on tänapäeva eestlases maausulist: testi end, kas oled maausuline?

Aitame üheskoos Saarlasi. Palume kõigi abi!

Täna õhtul, kell 21.15 erisaade! 26.11.2024

Nursipalu laienduse avalikul arutelul haaras rahvas juhtohjad enda kätte

Rahvaalgatus. Nõuame Saaremaa põlisrahva õiguste riiklikku tunnustamist ja kaitset

Eesti ala poliitilisel kaardil 1200-1920

Rudolf Rimmeli viimased sõnad 2003. Luuleread on vormitud lauluks Iseseisvumine.

Lembit Tõns, läänlane, 1.11 Avalik kõnekoosolek hingega inimestele

Merike Sirelpuu, virulane, 1.11 Avalik kõnekoosolek hingega inimestele

Lembit Tõns kõne – Eesti Vabariigi Territooriumil Elavate Põlisrahvaste SA

Kaupo Vipp: Saaremaa merealadele planeeritava hiiglasliku tuulepargi tervise- ja keskkonnamõjud.

Milleks meile põlisrahva õigused?

GALERII I Samal ajal mureliku aruteluga fosforiidi kaevandamise ümber Toompeal löödi puur maasse Kundas

Kas Eesti põlisrahvas hakkab ärkama? Kristjan Moora ja Anti Kukkela 08 november 2024a

Avalik kõnekoosolek hingega inimestele, Rando Pajula, virulane