Mõned tähelepanekud Tuuleparkide teemaliselt koosolekult.
11.detsembril toimus Imavere rahvamajas Järva valla poolt korraldatud tuuleparkide teemaline rahvakoosolek. Rahvast oli kohale tulnud palju, nii et saal oli täis ja paljud seisid ka koridoris. Valla poolt olid kohalvalla arendus- ja majandusosakonna juhatajaja vallavanem. Tuuleparkide arendajad ja mitmedteemat eri nurkade alt tutvustavad ettekandjad.
Pean sellist kohtumist oluliseks, aga sisimas tunnen ja küllap tunnevad ka paljud teised lihtsad elanikud, et pigem on tegu formaalsusega. Linnuke kirjas, protseduurireeglid lihtsalt nõuavad sellist ,, kohaliku kogukonna kaasamist,,. Ma ei tea täpselt – mitu sellist kooosolemist on Järva vallas läbi viidud, aga kindlasti on sarnane kaasamine olnud ka Koigis. Nüüd pisut teemast ja õhtust.
Kõigepealt said sõna muidugi valla esindajad, see on ka loogiline ja sissejuhatus oli üsnagi tavapärane. ,,Oleme mures, mõistame, kuulame kogukonda, arendajaid, otsused on tegemata, aga et saaksime neid teha – on vaja kõiki osapooli kuulata,,. Loogiline, kuigi samas mõtlesin ma, et kas mitte Koigis toimud koosolek ei andnud siis juba neid vastuseid? Veel rõhutas valla pool usalduse teemat, et rahvas võiks valda neis küsimustes ikka usaldada. Keegi saalist tegi seepeale ettepaneku: ,,Käsi püsti, kes usaldab valda?,, Null kätt, ühtki kätt ei tõusnud. Vaatasin vallaesindajate käsi – ka need ei kerkinud… Nujah, usuleiged inimesed.
Anti sõna arendajatele. Kaunid ja puhtad inimesed rääksid entusiastlikult vajalikust, puhtast ja kõigile rõõmutoovast energiast. Nende firma on vana skandinaavia firma, suurte kogemustega. See võib isegi nii olla, aga mina ei saanudki tegelikult aru mida nad soovivad arendada ja ehitada? Ei noh selles mõttes muidugi sain aru, et elektrituulikuid, aga mis need on, mida nad teha tahavad? Kui kõrged, mis materjalist. Kui suur on näiteks mõõtmetelt generaator, kas see töötab sama vaikselt kui elektriauto, milline on tema võimsus? Kui pikad on labad? Mis kaasneb tuuliku püstitamisega? Juurdepääsuteed, kuidas need hakkavad kulgema? Kuidas elekter tuulikust edasi liigub? Kas tuulikud mõjutavad inimese tervist negatiivselt? Ehk siis sellised tehnilised, lihtsad küsimused/vastused. Isegi kõige väiksemat grillnurka ehitades, räägime me rohkem ehitustehnilise poole pealt. Aga megatuulikute puhul kuulsime, et need on head ja toovad odava energia ja töökohad….
Olulistele küsimustele vastamisega – näiteks tuuliku tekitatava infraheli mõjuga tervisele jne, jäid aga arendajad hätta. Seal toodi mängu sõna ekspert. Kahjuks pole praegu eksperte, kahjuks eksperte praegu pole… Mis siis teha – järelikult on siiani skandinaavias arendatud ilma nendeta? Ah, saame meiegi siis ilma hakkama…
Ettekandjaid esines veelgi ja enamasti tõid nad välja tuulegeneraatorite väga suure negatiivse mõju inimestele ja üldse elusloodusele. Lühidalt mõned ohud:
1) suur müra, mis tuleneb generaatorist endast. Pidev tunne nagu oleks suur lennuk taevas mürisemas, aga see lennuk ei kaugene kunagi. Väga probleemne on tuuliku laba möödumisel mastist tekkiv tugev lööklaine, mis levib ,,piigina,, , tungib kõigest läbi. Selline löökheli, mida kõrvaga otseselt kuulda pole, ajab inimese kesk ööd üles ja nii see kordub mitu korda öö jooksul. Magamatus, kurnatud, haigused.
2) Infraheli – see on selline ülimadala lainepikkusega heli, mida pole otseselt kuulda, aga mis tekitab inimeses( eluslooduses) tohutut ärevust, sealtkaudu magamatust, paanikat jne…
Kindlasti tasub end kurssi viia Saarde valda rajatud tuugenite negatiivse mõju alla sattunud inimeste probleeme kirjeldava saatega: Tuuleenergia Pohmell Saarde Valla Näitel ( leitav Youtubest) Infraheli eest pääsu pole, see läbistab kõik materjalid ja levib sadade kilomeetrite kaugusele.
3) Meeletu valgusreostus, eriti öösiti kui tuledega markeeritud tuulikud karjas koos diskot teevad. See kõiki häiriv valgusmäng on näha kümnete kilomeetrite kaugusele.
4) Linnud, nende lennu- ja paiknemis- ja toitumisaladega mittearvestamine.
5) Loomad ja taimed ning varjutuse probleem. Labad on tohutud, kuni 70 meetrit pikad. Selliste labade töötamisel tekkival varjutusel on keskkonnale märgatav negatiivne mõju. Talunike kariloomadel on näiteks peale tuulikute tekkimist palju nuripoegmisi, surnult sünde.
6) Kaasnevate teede, trasside ja tuulikute aluste ehitamine. Selleks kulub laias laastus ühe tuuliku jaoks üks kena karjäär. Juurdepääsuteed on laiad ja lauged, et suured labad oleks üleüldse võimalik kohale transportida. Käige Aidus, vaadake neid juurdepääsuteid. Eestist saab karjäärimaa!
7) Loodukeskonna hävimine ehitustööde käigus. On reegel, et iga KOV ja ka iga riik arendaboma tuulikud äärealadele, kus on veel mingilgi määral metsikut, inimtegevusest puutumatut loodust. Kõik see kaevandatakse üles ja ümber, raiutakse, raadatakse ja laastatakse. Lõigatakse ribadeks, hakitakse juppideks. Seeläbi kaob ka loodusturism. Looduskaitse all olevate taime – ja loomaliikide häving. Miskipärast ei tundu mulle usutav, et kogu arenduse alla jääval alal( kaasa arvatud karjäärid) ei esineks mõnda kaitsealust liiki….
Kallis või ülikallis energiahind. Kuna tuulikud ei taga stabiilset energiatoodangut, peab töös hoidma ka tavaelektrijaamad, olgu nad siis põlevkivi või gaasi jõul töötavad. Pealegi ei tooda ju tuulikud elektrit rahvale, vaid elektribörsile, mis teadupärast on vägagi halvamaigulise kuulsusega. Madal energiatasuvus. Ühe sissepandud energiaühiku vastu saadakse vastu ülivähe energiat.9) Kõrge elektromagnetväli. Tuulikud tekitavad enda ümber lubatud elektromagnetväljast kuni 100 korda kõrgema välja. Täiesti reguleerimata ala…
10) Olematu seadusandlus. Tuulikud, mida Eesti maismaale plaanitakse, on ka euroopa mõistes väga, väga suured. Eestis puudub seadusandlus, mis reguleeriks infraheli piirmääre. Kliimaministeerium otsib alles oma lõpututesse ridadesse infraheli spetsialisti! Tervisekaitse on täiesti reguleerimata, hetkel on ohutsooniks võetud põhimõtteliselt masti pikkus. No et kui juhtub ümber kukkuma, siis ei kukuks kellelegi pähe. Pole isegi seadusandlust tuuliku labadelt lendava jääkamakate osas. Oodatakse esimest laipa, et panna piirmäärad paika. Oodatakse esimest raske terviserikke saanud põlvkonda, et hakata asja reguleerima.
11) Kinnisvara hindade langus, maapiirkondadest inimeste ära kolimine. Loomulikult ei soovi keegi elada nende hiidmonstrumite kõrval, veelgi vähem rajada oma kodu tuuleparkide lähedusse. Seega ei tulda, ei rajata, vaid müüakse ja minnakse. Valla tulubaas väheneb, valla rahakott õheneb.
See oleks lühike kokkuvõte ettekandjate väljatoodud probleemkohtadest.
Saalis oli ka naabervaldade inimesi, kes tegid väga asjakohaseid märkusi, aitasid ja julgustasid küsima küsimusi. Rahval tekkis ühtne kokkuhoidmistunne, see tekib tõenäoliselt siis kui elusolendid saavad aru, et neid viiakse tapale. Mitte Tapa linna, vaid tapalavale. Et neist sõidetakse jällegi üle nagu alati, aga seekord on teerull hiidsuur ja samas märkamatu ning seaduslik. Miks märkamatu? Eks ikka sellepärast, et kõik KOVid ajavad ise tuulikuasju, ühtset pilti pole. Isegi üht konkreetset kaarti, millel oleks tuulikute krundid peal, on tõeliselt raske leida. Lisaks ehitavad lätlased näiteks vastu Eesti piiri, sinna Penuja sopistusse omad tuulikud…. Ja kui sa elad näiteks kahe valla või ka kolme valla piiride läheduses, võid sa pea 100 % – liselt kindel olla, et sa saad nad…
Vallavanem rääkis küll viisakalt ja üsna kenasti, et no mis korruptsioonist ta jahute? Ei ole sellist asja, lihtsalt ei ole. Aga rahvas tõbras kahtleb, sügab lõuga ja mõtleb: ,,euroopast tuleb rohepoliitiline agenda, valitsus viib seda täide, käsud liiguvad ülalt alla kuni võimul olevate koalitsioonideni, volikogud võtavad otsused vastu, volikogu esimehed ja vallavanemad löövad templi peale. Sageli need viimased ise ei elagi selles vallas. Otsus tehakse ära, otsustajad liiguvad edasi, neid tasustatakse eemal uute, sageli ka kõrgemate kohtadega. Oled ju olnud lojaalne. Siin on koht selles nõukogus, seal koht tolles kogus…,, Nii mõtleb see rikutud ja valda mitte usaldav rahvas. Aga korruptsiooni tõesti pole. On JOKK.
Aga koosolemisel oli ka tuulikute pooldajaid. Nii meenutas Imaveres Astrid Lindgreni muinasjututegelast üks kohalik, tubli ja aktiivne ettevõtja. Respekt muidugi, et inimeneselle koleda rahvamassi ees üldse julges valitsuse ja enda energiapoliitkat kiita! Muidugi lasti ta kiiresti auklikuks ja vilistati välja. Ma ei ole eriline demokraat, aga siinkohal pean ka mina tõdema, et vahel harvaon enamuse otsus mõistlik.Ettevõtja juttmeenutas pigempoliitikute rohejuttu. Välja vilistatuna proovis ta küll mõne hetke pärast uuesti taevasse tõusta, aga ,,rahva õhutõrje,, sundis ta väga kiiresti täiesti korrektsete argumentidega maapeale tagasi maanduma.Teemaks oli siis tema enda väike tuulik ja akupank, mis pidavat andma ja looma helge tuleviku ning muidugi töökohti. Mis, kui jätame välja selle osa, et ta on lihtsalt järgneva 15 aasta elektriarved tugevalt ette ära maksnud, on lihtsalt nonsenss. Ei saa ju võrrelda üht 60 meetrist väikest tuulikut Järva valda plaanitavate 109 tuulikuga, mis on 290 meetrit kõrged. Ei saa seda väikest Imavere tuulikut võrrelda kokku Eesti maismaale rajatavate 1000 + megatuulikuga.
Räägiti ka protsessist endast, et kus me antud hetkel oma protseduuridega oleme. Need on need paljude tulpadega ja poolvõõrsõnade ja kantseliidiga täidetud kastikesed, mille on välja töötanud keegi keelesolkijast kaabakas. Ei, pigem kaabakad, sest üks inimene ei saa sellist kelbastkokku kirjutada. Selleks peab olema rohkem inimesi. Ühesõnaga need tulbad ja nooled. Praegu oleme siin kastis ja siis siin ja siis selles, igal pool saab rahvas kaasa rääkida, igal pool. Ja siin saab rahvas otsustada, mis värvi kingi hakkabkandma õiguskantsler Ülle Madise… Aga kui me järgmisessekasti oleme sattunud, siis on pekkis – kus te küll varem olite?… ja hommeme olemegi selles kastis ja kuna te eilekell 23.30 kuni 23.31 ettepanekuid ei teinud, siis lihtsalt ei saa teisiti kui peame edasi järgmisse kasti minema ja sealt ei ole enam tagasiteed…Proosit!
Veel oli juttu, et valda on eriplaneeringu taotluse esitanud 6 ettevõtet. Firmade nimed on leitavad ja vaatasin natuke nende taustu. Kuuest ettevõttest kolmel ei ole elektri tootmisega tuulest mingit otsest seost – ei äriregistri tegevusala järgi ega muul viisil. Need on: Renewables OÜ, OÜ Utilitas Wind ja Enefit Green AS. Loomulikult on äriregistris suht lihtne põhitegevusala muuta, aga hetkel ei näeks mina vallajuhina küll mingit vajadust rahuldada selliste firmade taotlust, kel pole tuuleenergiaga mitte mingilgi moel seost. Lisaks on sellest kolmikust Renewables OÜ maksnud nulleurot tööjõumakse, null eurot riigimakse, käive on null eurot…
Ülejäänud kolm ettevõtet on põhitegevusala kaudu defineeritavad kui energiatootjad. No nende kolmega võiks asju ju arutada…
Samuti jäi minul arusaamatuks – kas tuulikukrundid ja nende arv firma kohta on juba määratud või tulevad krundid oksjonile, läbi mille siis krunte ostetakse. Vaene Renewables OÜ, mõtlen ise – null euroga on see kuramuse raske ettevõtmine…
Põhiküsimus – Miks 109 tuulikut? Mina näiteks näen, et hetkel saaks vald tulla vastu kolmele firmale ja igale pakkuda 1 tuulikukrunti ehk kokku 3 krunti. Lööge aga taotlusvoor lukku ja nii jääbki. 3 tuulikut valda…
Millest tuleneb aga arv 109 tuulikukrunti?
Ja mida siis teha, et rahvas usaldaks oma valitsejaid?
Kõigepealt oleks mõistlik teha valla poolt sarnane kokkuvõte nagu mina siin teen. Kirjutada avalikult kõik plussid ja miinused üles. Kui vaja võib kaasata eksperte. Spetsialiste, energeetikuid, looduskaitsjaid, jahimehi,aga MITTE POLIITIKUID egaPOLIITILISI EKSPERTE.Mitte neid inimesi, kes on ära ostetud või kelle eluolu on toiduahelas mingilgi määral seotud raha ja hüvede saamisega avalikust sektorist. Ja kindlasti kutsuda kohale oma lugu rääkima inimesed, kes täna juba elavad hiidtuulikute mõjualas.
Ehk siis
1) Kogu teema kaardistamine ja selle avaldamine ning siis selle osas rahavaga nõu pidamine.
2) Tervikpildi avamine. Kas on tulnud kuskilt otsesed käsud, et viia läbi, võtta vastu! Koosolekul toodi välja näide ühest vallast, kes keeldus eriplaneeringut avamast ja planeeringu taotlejad kaebasid valla kohtusse. Oli olnud mitu astet kohut. Aga see ju sobib, see annab aega. Osad vallad on saanud ka Riigi Tugiteenuste Keskuselt rahalist toetust. Näiteks Haljala vallavalitsus sai tuuleparkide eriplaneeringu koostamise juhtimiseks Riigi Tugiteenuste Keskuselt toetust 46606,63 eurot. Kelle kõrvu me näeme toetusete maksmise taga? Kes rahastab? Eks ikka Euroopa Liit Next Generation EU Projekt. Halleluuja! Kas toetust on saanud ka Järva vald? Kas Haljala vald mõnel sarnasel rahvakoosolekul avaldas info, et sai toetust? Ise arvan, et vaevalt. Tõstke siis käsi, kes usaldab….
3) Millest me üldse räägime? Millised on tuulikud? Kui võimsad? Kus nad täpselt kaardil asuvad? Samuti kaardile kanda naabervaldade tuulikute krundid, juurdepääsuteed, kaablikaitsevööndid. Ka karjäärid ja nende arendused. See annab meile lõpuks arusaama, mis toimub.
4) Kui vaja, siis vallaelanike seas läbi viia küsitlus, mis iganes usaldusväärse läbiviimisvormiga see ka poleks. Kui ikka 90 % elanikest on vastu, siis see ongi vajadusel kohtus valla jaoks tugevaks argumendiks.
5) Mõjuanalüüsid. Meist keegi pole näinud ühtki mõjuanalüüsi. Ei seda, kuidas kujuneb tuuleenergia hind, kas roheenergiaon roheline? Milline on ,,taastuvate,, energiatootmiste jalajälg. Kui panustatakse Pariisi kliimaleppe täitmisele – siis kui suur osakaal on tulemuste saavutamisel neil tuulikutel? Kui tuleb käsk teha 109 tuulikut, siis peab ju olema teada mõju. Ja väga täpselt. Sest seda ei saavutaks 108 tuulikuga. Tahaks näha neid analüüse…
Ja kui on riigi poolt tellimus 109 tuuliku osas, siis kas mitte ei ole kogu see ,, kaasamine,, jällegi ainult formaalsus?
Kui nüüd mõelda poliitikute peale, siis kas ei oleks tuulikuvastasus neile nii suureks trumbiks, nii võimsaks häältemagnetiks mis iganes valimistel. Kuulutada kogu vald tuulikuvabaks! Veelgi parem – kogu maakond. Millise suurepärase konkurentsieelise annaks see teiste valdade osas. Tuulikutevabas alas tahaksid paljud elada, rajada kodud, luua pered. Arendataks hoopis kinnisvara, selle hinnad tõuseks. Valla poliitik ei peakski midagi muud tegema – kui et on lihtsalt vastu ja ei lase neid ehitada. Võitleb kohtus, kajastab seda meedias. Nii tagaks ta suure häälesaagi endale, püsiks võimul. Oleks usaldus. Päris usaldus.
