Inimese enesearengut takistavad vääruskumused. Gurdzijevi süsteemi järgi on üks vääruskumusi see, et inimene arvab, et ta on üks tervik. Selleni, et inimene pole tervik on võimalik jõuda ainult läbi enesevaatluse, keegi ei pea seda uskuma sellepärast, et Gurdzijev seda ütles, või mina sellest kirjutan ja videos räägin. Kõik vaimsed süsteemid räägivad sellest, et inimene pole oma mõtted, et inimene pole oma tunded. Et meil on mõtted, et meil on tunded, et meil on keha kuid me pole need. Kuid iga tunne, mis esile kerkib, iga mõte ütleb enda kohta mina, kuni tuleb järgmine tunne, järgmine mõte. Tegemist on samastumisega. Ja nii kaua kui inimene samastab end tunnete ja mõtetega, mitte ei vaatle neid neutraalsest positsioonist, jäab ta ühele samale tasandile ja reageerib emotsionaalses olukorras samamoodi, näiteks vihastab, nagu palju kordi varem. Ja seejärel kerkib esile teine mina, kes ütleb – järgmine kord käitun ma teistmoodi, kuni jõuab kätte taas emotsionaalne olukord ja kõik kordub. Ning inimene peab neid kõiki tundeid ja mõtteid, mis sel ajal temas toimetavad iseendaks.